Uus Veriora raamatukogus

Raamatukokku on saabunud uusi raamatuid.

Siin väike valik:

Allikas: www.rahvaraamat.ee

Sinu käes olev raamat esindab uudset lähenemist palkehitus-raamatute maailmas. Siin räägitakse palkehitustööst endast, töökorraldusest, ergonoomiast ja töö vaimsetest aspektidest ühtse tervikuna. Raamatus antakse põhjalik ülevaade tänapäevastest ja traditsioonilistest palkehitustööriistadest ning nende hooldusest, samuti põhilistest palkehitustehnikatest. Teos on valminud rahvusvahelise töörühma mitmeaastase töö tulemusena.

Autor paljastab toitumismüüte ja kirjeldab sellise toitumise põhimõtteid, mis kaitseb meid vananemise eest ja pikendab meie elu. Tema soovituste aluseks on ulatuslik ülevaade tuhandetest moodsa meditsiini, ainevahetuse- ja vanadusteaduse toitumisuuringutest.

Arktika päikesetõus on maailma kõige kaunim vaatepilt, arvab jääkaru Jon, kui ühel hommikul taas oma kaameraga rannal uitab. Siis aga saabub vihm, mis ei lõpe ega lõpe, ja ta peab oma koduga hüvasti jätma. Jon pakib kokku kaamera, viimase tüki vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Kaasa rändab ka vanaisa kingitud tinakarbike, mille võib avada alles siis, „kui on väga vaja“ – nii on papa nõudnud…

Katrina võib ennast nimetada lausa professionaalseks varjajaks. Noorele naisele osaks saanud vägivald on mõjutanud nii ta enesehinnangut kui ka minapilti sedavõrd, et Katrina sagedasim soov on sulanduda tapeediga ühte, et keegi teda tähele ei paneks, või muidu …

Uurija Rebecca Lindeberg on lapsehoolduspuhkusel, kui kogu Eestit vapustab kummaline ja jõhker roim – noore pühendunud põhikooliõpetaja metsik tapmine ilma mingi nähtava põhjuseta. Lugu muutub veel kummaliseks, kui kolm last surnud õpetaja klassist end vabatahtlikult mõrvariks tunnistavad, kusjuures igaüks kinnitab, et tegutses üksinda. Taas kord ei suuda Rebecca juhtumi uurimisest eemale jääda ja asub oma kolleege abistama.

Kärt Hellerma oskus sõnu seada on maagiline, just nagu tema loodki. Need ei lase lahti, vaid mõlguvad meeles veel kaua. Sunnivad heitma pilku taevasse, et tähele panna pilvede kuju ja kajakaid, vaatama iidset paplit bussipeatuses hoopis teise pilguga. Hellerma lugudes on sügavust, vahel lõputultki, nagu näeks ta igal sammul midagi, mida teised ei näe.

Krapsakas tüdrukutirts Janka ja arvutihull Johann ei usu oma silmi, kui näevad naaberkorteris proua Tossilo juures elusat draakonit. Kaheksandal korrusel! Keset suurlinna! Kuid draakon on proua Tossilo juurde sattunud kogemata.